18. veebruaril toimus TalTechis tasuta investeerimiskoolitus teemal „Millist väärtust loovad võlakirjad sinu portfellile?“ ning võib ausalt öelda – klass oli rahvast pungil.
Koolitajaks oli SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur, kes viis meid süvitsi võlakirjaturu telgitagustesse – ja murdis nii mõnegi müüdi.
Võlakirjaturg: jaeinvestor vs institutsionaalne maailm
Institutsionaalne investor on lihtsas keeles suur tegija – näiteks pank, pensionifond või investeerimisfond, kes investeerib korraga väga suuri summasid.
Tavainvestor näeb võlakirjaturust tegelikult väga väikest osa.
Näiteks toodi võrdlus jae- ja institutsionaalsete emissioonide vahel: kui jaeinvestoritele suunatud võlakirjaemissioonid jäävad kümnetesse miljonitesse eurodesse, siis institutsionaalsel turul räägime sadadest miljonitest kuni miljarditest eurodest ning nõudlus ületab pakkumise mitmekordselt.
See tähendab:
- institutsionaalsetel investoritel on ligipääs suurematele ja sageli soodsama hinnastusega emissioonidele,
- tehingumahud on kordades suuremad,
- hinnavahed (spread’id) võivad suurte summade juures tähendada kümneid või sadu tuhandeid eurosid.
Ehk lihtsustatult – võlakirjaturg on professionaalide maailmas palju sügavam ja likviidsem kui see osa, mida näeb tavainvestor.
Miks liiguvad võlakirjad tihti aktsiatega vastassuunas?
Koolitusel räägiti ka ühest olulisest põhimõttest: sageli liigub võlakirjaturg aktsiaturuga vastupidises suunas.
Miks?
- Kui majanduses läheb halvasti ja aktsiaturg kukub, otsivad investorid turvalisemat varaklassi. Raha liigub riskantsematest aktsiatest stabiilsematesse riigi- või kvaliteetsetesse ettevõtete võlakirjadesse.
- Suurem nõudlus tõstab võlakirja hinda.
- Kuna võlakirja tootlus liigub hinnaga vastupidises suunas, siis intressikeskkonna muutus mõjutab tootlust tugevalt.
See ongi põhjus, miks võlakirju kasutatakse portfellis riskimaandajana – nad aitavad siluda volatiilsust.
Kas noor investor peaks võlakirju ostma?
Erik Laur tõi välja üsna otsekohese seisukoha: noorel investoril ei pruugi olla mõistlik keskenduda võlakirjadele.
Põhjus on lihtne:
- Võlakirja tootlus on enamasti piiratud (kupong + võimalik hinnaliikumine).
- Aktsia tootlus on teoorias piiramatu, sest ettevõtte väärtus võib kasvada kordades.
Kui investeerimishorisont on pikk ja riskitaluvus olemas, on aktsiad ajalooliselt pakkunud kõrgemat tootlust.
Millal võiks võlakirjad olla mõistlikud? Näiteks siis, kui kogud raha kodu sissemakseks või mõneks muuks lähiaastate eesmärgiks. Sellisel juhul võib stabiilsem võlakirjafond olla mõistlik alternatiiv – see on üldiselt vähem kõikuv ja likviidsem kui üksik võlakiri.
Võlakirja tootlus – mida tegelikult vaadata?
Koolitusel käsitleti põhjalikult ka tootluse hindamist enne ja pärast emissiooni.
Olulised mõisted:
- Kupongimäär – intress, mida võlakiri maksab.
- YTM (yield to maturity) – tegelik tootlus, kui hoiad võlakirja lunastustähtajani.
- Spread – riskipreemia võrreldes näiteks riigivõlakirjaga.
- Krediidirisk – kui tõenäoline on, et emitent ei suuda oma kohustusi täita.
Oluline on mõista, et kõrgem tootlus tähendab enamasti kõrgemat riski. Näiteks BB-reitinguga ettevõtte võlakiri maksab kõrgemat intressi kui AAA-reitinguga riik – aga põhjus on lihtne: suurem maksejõuetuse risk.
Kokkuvõte
Võlakirjad ei ole igavad, aga need ei tee sind ka kiiresti rikkaks.
See on tööriist riskide juhtimiseks, mitte rikkaks saamiseks üleöö. Noore investori jaoks võib fookus olla pigem kasvul, kuid portfelli tasakaalustamisel on võlakirjadel täiesti oma roll.
Kui tahad järgmistele investeerimisüritustele esimesena ligi saada, hoia silm peal Tudengifondi tegemistel.
Aitäh kõigile kohaletulijatele ja meie toetajatele – teie toel saavad sellised üritused toimuda.
