„Ostsin Bitcoini esimest korda umbes 7 euroga.” meenutab Roman.

See ei olnud lihtsalt hea ajastus. Roman on krüptoturgu jälginud üle kümne aasta ja näinud nii suuri tõuse kui ka valusaid kukkumisi.

Millal muutub investeerimine panustamiseks?

Roman tõi näiteks Pump.funi, kus saab mõne klikiga luua uue tokeni ja selle kauplemisse panna. Tema hinnangul meenutab see rohkem kasiinot kui investeerimist.

Igal aastal luuakse miljoneid uusi tokeneid. Enamik neist kaob kiiresti, samal ajal kui loojad teenivad kopsaka summa ja hilisemad ostjad jäävad tühjade kättega.

Siit tulebki kõige olulisem põhimõte:
tee alati ise taustatööd.

Roman jagas ka enda valusat kogemust. Ta usaldas teiste soovitusi liiga palju ja kaotas ühe coiniga ligi 20 000 eurot. Tema viga võib olla kellelegi teisele hea õppetund.

Kuidas Bitcoin erineb teistest coinidest?

Romani sõnul eristavad Bitcoini teistest krüptovaradest kolm asja.

1. Bitcoini kogus piiratud – olemas saab olla ainult 21 miljonit Bitcoin’i.
   
2. Bitcoinil kõige suurem võrgustik ja parim likviidsus,
   mis tähendab, et seda on lihtsam osta ja müüa.
   
3. Iga nelja aasta tagant toimub halving
   ehk uute Bitcoinide juurde loomine väheneb poole võrra.

Altcoinidega on lugu sageli teine. Paljudel neist puudub selge kasutus, nende pakkumine võib olla piiramatu ja suured kogused võivad olla väikese ringi inimeste käes.

Romani naljagapooleks kontrollküsimus on järgmine:

„Kui tokenit ei leia CoinMarketCapist, siis võiks kohe ikka väga ettevaatlik olla.”

Kuidas alustada krüptoga mõistlikult?

Kui tunned krüpto vastu huvi, alusta baasasjadest. Õpi esmalt tundma Bitcoini ja Ethereumit. Kui saad aru, kuidas need töötavad, on lihtsam hinnata ka teisi projekte.

Küsi iga tokeni puhul:

• Mis probleemi see lahendab?
• Kes selle taga on?
• Kes omab suurimat osa tokenitest?

Ja kõige tähtsam nagu ikka – ära pane raha asjadesse, millest sa ise aru ei saa.

Roman rõhutab, et krüpto pole kiire rikastumise skeem. See on riskantne valdkond, kus kannatlikkus ja teadmised loevad rohkem kui hype.

Tudengifond krüpto investeerimise on jätnud siiani enda investeerimisstrateegiast kõrvale, kuid eks näeb, mis tulevik toob.

Jälgi Tudengifondi sotsiaalmeedia kanaleid, et sarnastest koolitustest ilma ei jääks.

19. märtsil toimunud Tudengifondi koolitusel võtsime selle küsimuse ette koos Dubais tegutseva investori Sanders Skorikuga. Kuigi jutt kõlab esmapilgul muinasjutulikult, sai kiiresti selgeks, et tegemist on võimalusega, mis nõuab teadlikku lähenemist ja numbrite läbimõtlemist.

Dubai – lihtsalt luksus või päris investeerimisvõimalus?

Dubai ei ole ammu ainult “liiv ja luksus”. Tegemist on kiiresti kasvava majanduskeskusega, kus elanike arv kasvab ja arendus käib täie hooga.

Lisaks on investoritele oluline:

• madal maksukoormus (sh 0% tulumaks teatud juhtudel)
• tugev nõudlus kinnisvara järele
• selge pikaajaline arenguplaan

Lihtsustatult: kui inimesi tuleb juurde kiiremini kui uusi kodusid, siis liiguvad ka hinnad üles. Lihtne.

Kuidas Dubais raha teenitakse?

Koolitusel jäi kõlama kolm peamist strateegiat:

1. Off-plan ehk edasimüük ehitusjärgus
   Ostad korteri enne valmimist ja müüd selle edasi juba ehituse käigus.
   Sageli piisab sellest, et oled tasunud umbes 30–40% hinnast, kuid müüd juba täishinna pealt.
   
2. Pikaajaline üür
   Tootlus jääb umbes 7–9% juurde aastas ning üür makstakse tihti ette.
   
3. Lühiajaline üür
   Tootlus võib ulatuda 10–13%ni, kuid eeldab rohkem haldamist.

Mis eristab Dubait Eestist?

Üks suur erinevus on maksusüsteem.

Sageli ei ole vaja pangalaenu, vaid makstakse arendajale otse. Tüüpiline skeem on sissemakse ja seejärel igakuine makse kuni valmimiseni.

Mõnel juhul saab osa summast tasuda ka pärast korteri valmimist, mis tähendab, et üüritulu võib aidata laenu katta.

Millele peab tähelepanu pöörama?

Oluline on mitte lähtuda ainult emotsioonist.

• vali korraliku taustaga arendaja, mitte ainult ilus projekt
• analüüsi piirkonda
• arvuta numbrid läbi

Koolitusel rõhutati: tootlus tuleb matemaatikast, mitte vaadetest.

Kulud, millega arvestada

• 4% tasu Dubai maa ametile
• iga-aastased hooldustasud
• võimalikud halduskulud

Need mõjutavad otseselt investeeringu tegelikku tootlust.

Kokkuvõte

Dubai kinnisvara ei ole kiire rikastumise skeem, kuid õigete teadmiste ja lähenemisega võib see olla huvitav investeerimisvõimalus.

Miks tudengile oluline?

Sa ei pea kohe Dubaisse investeerima, kuid sellised koolitused aitavad mõista, kuidas investorid mõtlevad ja millised võimalused maailmas olemas on.
See annab laiema pildi ja aitab teha teadlikumaid otsuseid ka edaspidi.

Jälgi Tudengifondi, et järgmisi koolitusi ja üritusi mitte maha magada.

Koolitajaks oli SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur, kes viis meid süvitsi võlakirjaturu telgitagustesse – ja murdis nii mõnegi müüdi.

Võlakirjaturg: jaeinvestor vs institutsionaalne maailm

Institutsionaalne investor on lihtsas keeles suur tegija – näiteks pank, pensionifond või investeerimisfond, kes investeerib korraga väga suuri summasid.

Tavainvestor näeb võlakirjaturust tegelikult väga väikest osa.

Näiteks toodi võrdlus jae- ja institutsionaalsete emissioonide vahel: kui jaeinvestoritele suunatud võlakirjaemissioonid jäävad kümnetesse miljonitesse eurodesse, siis institutsionaalsel turul räägime sadadest miljonitest kuni miljarditest eurodest ning nõudlus ületab pakkumise mitmekordselt.

See tähendab:

• institutsionaalsetel investoritel on ligipääs suurematele ja sageli soodsama hinnastusega emissioonidele,
• tehingumahud on kordades suuremad,
• hinnavahed (spread’id) võivad suurte summade juures tähendada kümneid või sadu tuhandeid eurosid.

Ehk lihtsustatult – võlakirjaturg on professionaalide maailmas palju sügavam ja likviidsem kui see osa, mida näeb tavainvestor.

Miks liiguvad võlakirjad tihti aktsiatega vastassuunas?

Koolitusel räägiti ka ühest olulisest põhimõttest: sageli liigub võlakirjaturg aktsiaturuga vastupidises suunas.

Miks?

• Kui majanduses läheb halvasti ja aktsiaturg kukub, otsivad investorid turvalisemat varaklassi. Raha liigub riskantsematest aktsiatest stabiilsematesse riigi- või kvaliteetsetesse ettevõtete võlakirjadesse.
• Suurem nõudlus tõstab võlakirja hinda.
• Kuna võlakirja tootlus liigub hinnaga vastupidises suunas, siis intressikeskkonna muutus mõjutab tootlust tugevalt.

See ongi põhjus, miks võlakirju kasutatakse portfellis riskimaandajana – nad aitavad siluda volatiilsust.

Kas noor investor peaks võlakirju ostma?

Erik Laur tõi välja üsna otsekohese seisukoha: noorel investoril ei pruugi olla mõistlik keskenduda võlakirjadele.

Põhjus on lihtne:

• Võlakirja tootlus on enamasti piiratud (kupong + võimalik hinnaliikumine).
• Aktsia tootlus on teoorias piiramatu, sest ettevõtte väärtus võib kasvada kordades.

Kui investeerimishorisont on pikk ja riskitaluvus olemas, on aktsiad ajalooliselt pakkunud kõrgemat tootlust.

Millal võiks võlakirjad olla mõistlikud? Näiteks siis, kui kogud raha kodu sissemakseks või mõneks muuks lähiaastate eesmärgiks. Sellisel juhul võib stabiilsem võlakirjafond olla mõistlik alternatiiv – see on üldiselt vähem kõikuv ja likviidsem kui üksik võlakiri.

Võlakirja tootlus – mida tegelikult vaadata?

Koolitusel käsitleti põhjalikult ka tootluse hindamist enne ja pärast emissiooni.

Olulised mõisted:

• Kupongimäär – intress, mida võlakiri maksab.
• YTM (yield to maturity) – tegelik tootlus, kui hoiad võlakirja lunastustähtajani.
• Spread – riskipreemia võrreldes näiteks riigivõlakirjaga.
• Krediidirisk – kui tõenäoline on, et emitent ei suuda oma kohustusi täita.

Oluline on mõista, et kõrgem tootlus tähendab enamasti kõrgemat riski. Näiteks BB-reitinguga ettevõtte võlakiri maksab kõrgemat intressi kui AAA-reitinguga riik – aga põhjus on lihtne: suurem maksejõuetuse risk.

Kokkuvõte

Võlakirjad ei ole igavad, aga need ei tee sind ka kiiresti rikkaks.

See on tööriist riskide juhtimiseks, mitte rikkaks saamiseks üleöö. Noore investori jaoks võib fookus olla pigem kasvul, kuid portfelli tasakaalustamisel on võlakirjadel täiesti oma roll.

Kui tahad järgmistele investeerimisüritustele esimesena ligi saada, hoia silm peal Tudengifondi tegemistel.

Aitäh kõigile kohaletulijatele ja meie toetajatele – teie toel saavad sellised üritused toimuda.

Artiklis räägitakse:

• mis on investeerimine;
• miks investeerida;
• eeldused investeerimiseks;
• kuhu ja kuidas raha paigutada?

Mis on investeerimine?

Mitterahalises mõttes on investeerimine tulevikku panustamine, näiteks teadmiste ja oskuste arendamine, panustamine tervisesse ja liikumisse, suhtevõrgustike hoidmine ja laiendamine- kõik need mõjutavad elukvaliteeti. Mitterahalisi investeeringuid tuleb teha paralleelselt rahaliste investeeringutega.

Investeerimine rahalises mõttes– teadlik kulutuste edasilükkamine tulevikku eesmärgiga teenida tulu. Sellega on võimalik tagada rahaline kindlustunne ja suurem valikuvabadus

Miks investeerida?

• vähetähtsad kulud tuleviku heaks
• liitintressi jõud
• inflatsioon sööb su raha
• finantsvabadus ehk vabadus elustiili osas

Miks lükata hetkesed kulutused tulevikku? Küsimus ei ole selles, kas elada täisväärtuslikku elu täna või tulevikus. Oluline on eristada, millised tänased kulutused loovad sinu jaoks püsivat väärtust, mälestusi, heaolu, teadmisi jne ning milliste kulutuste kasu jääb lühiajaliseks. Vähetähtsate kulude asemel selle raha kasvatamine tagab tulevikus suurema valikuvabaduse elukoha, elustiili ja harjumuste osas. Kuid investeerimisega kaasneb alati risk!

Liitintress on põhjus, miks räägitakse investeerimisest pikaajalises vaates. Kui investeerida 100 eurot ja teenida 8% aastast tootlust, kasvab investeering esimesel aastal 108 euroni. Järgmisel aastal teenib tootlust juba 108 eurot ning summa kasvab edasi. Aja jooksul kasvab ka varem teenitud tulu. See on liitintress, pikaajalise investeerimise põhijõud.

Proovi liitintressi kalkulaatorit

Inflatsioon tähendab hindade üldist kallinemist, mille tulemusel raha ostujõud väheneb. Sama saja euro eest saab praegu 50 õuna, tulevikus 40. Inflatsiooni mõjutavad nii riigi rahanduspoliitika kui ka keskpanga otsused. Investeerides saad kaitset ka inflatsiooni vastu.

Finantsvabadus– investeeringute tootlus katab elamiskulud, võimaldades töökoormuse teadlikku vähendamist. Siit tulebki suurem valikuvabadus elustiili osas. Tänapäeval kohandatakse mõistet enda eesmärkide kohaselt, näiteks pool elamiskuludest katab passiivne tulu. 

Kaks sissetuleku tüüpi:

• Aktiivne- palgatöö
• Passiivne- ei nõua aktiivset tööpanust, investeeringute intressid, dividendid, väärtuse kasv

Riskantsematesse varaklassidesse investeerimine võib pakkuda inflatsioonikaitset ja suuremat tootlust, kuid sellega kaasneb ka suurem risk, sealhulgas investeeringute väärtuse vähenemine. Tuleb meeles pidada, mida kõrgem tootlus, seda kõrgem risk.

Eeldused investeerimiseks

Enne veel, kui investeerima hakkad, mõtle läbi oma rahalised harjumused. Oled valmis investeerima, kui suudad elada oma sissetulekuga, suudad säästa ja sul on olemas meelerahufond.

Meelerahufond

Tegemist on säästudega, mida saad kasutada hädaolukorras: tehnikarikke, tervisekulude või töökaotuse korral. Elu on ootamatusi täis ning rahapuhver aitab ebameeldivad üllatused vähema stressiga üle elada. Soovitav on omada sääste 3-6 kuu kulutuste väärtuses.

Eesmärgid

Sea selged rahalised sihid. Eesmärgiks pane kindel summa, mida vajad, olgu selleks suurem ost, pension või finantsvabadus. Selleks saad kasutada liitintressi ning pensionikalkulaatorit

Liitintressi kalkulaator

Pensionikalkulaator- pensionikalkulaator

Eelarve

Maksa endale esimesena! Sissetuleku saades pane kohe kõrvale kindel summa. Selleks, et säästud jääksid säästudeks kasuta eraldi kontot, veel parem kui konto on teises pangas. See vähendab kiusatust raha kasutada hetkesteks kulutusteks. Universaalset säästuprotsenti ei ole olemas, lähtu enda võimekusest ja eesmärkidest.

Ka 5% säästumäär on parem kui 0%. Ülevaade sissetulekutest ja väljaminekutest annab suunise säästumäära jaoks. Järgneb eelarve näide 50/30/20 stiilis:

Allikas: autori koostatud

Põhikulud 50%

• eluasemekulud
• transport
• õppimiskulud
• sidekulud
• toit

Soovid 30%

• hobid
• meelelahutus
• reisid
• tellimused

Investeerimine 20%

• meelerahufond
• investeerimine

Varaklassid

Kuhu raha paigutada? Kehtib põhimõte- mida kõrgem tootlus, seda kõrgem risk. 

Allikas: Autori loodud,  aluseks Investeerimisedu põhimõtted (2022)

Raha

Raha all on mõeldud pangas või sularahas seisev raha. Siia kuuluvad ka pangahoiused ja kogumiskontod, need maksavad madalat intressi tagades kiire kättesaadavuse ja madala riski. Rahas ja selle ekvivalentides soovitatakse hoida hädaabifondi ja summasid, mida on vaja aasta jooksul.

Võlakirjad

Võlakiri on laen ettevõttele või riigile, selle eest makstakse regulaarset intressi. Tootlus sõltub võlakirja väljastaja krediidireitingust ehk ettevõtte riskitasemest ja projekti riskist. Näide: laenad võlakirja emiteerijale määratud perioodiks 100 eurot, sulle makstakse kindlat intressi kontole määratud perioodi jooksul (aastas, kvartalis, kuus). Võlakirja tähtaja möödudes saad tagasi ka algse investeeringu. Võlakirjade info on üldiselt vähem kättesaadav, kui aktsiate hinnangud. Võlakirja valides tutvu ettevõtte finantsnäitajatega ja maksevõimekusega. Kas ja kuidas on minevikus võlgu tasutud? Kas risk ja pakutav intress on võrdelised?

Kinnisvara

Kinnisvara on maatükk ning sellega kaasnev vara (mets, hoone jm). Kinnisvaralt on võimalik tulu teenida mitmel viisil:

Aktsiad

Aktsiad on osakud ettevõttest. Aktsia omamine annab õiguse saada osa tulust ehk aktsia hinna kasvust, kuid ka kahjust. Ettevõtteid jaotatakse suuruse ja küpsusastme järgi. Üldjuhul alustavate ettevõtete aktsiad on riskantsemad, kuid kasvupotentsiaal on ka suurem. Küpsed ettevõtted on staatuse saavutanud ning laienemisvõimalused on ka väiksemad. Samuti jaguneb risk sektori ja tegevusvaldkonna järgi. Aktsiate hindamisel vaadatakse eelkõige ettevõtte võimet tulevikus kasumit teenida. Selleks analüüsitakse majandustulemusi, kasvuväljavaateid, konkurentsieelist ja suhtarve. Osa ettevõtteid maksab dividende, need on osa kasumist, mis jaotatakse regulaarselt aktsionäridele. Dividende makstakse tavaliselt siis, kui ettevõtte tulud ja turupositsioon on stabiilsed.

Fondid koosnevad erinevatest varadest nagu aktsiad, võlakirjad või kinnisvara. Fondi ostes saad osa mitmetest ettevõtetest. Hajutamine vähendab riski, kui ühe ettevõtte aktsia sajast kukub, siis sinu portfell ei reageeri sellele nii tugevalt. Üks tuntuim fond on S&P500, see jälgib USA 500 suurimat ettevõtet, nimetatakse tihti finantsturu keskmiseks. Seega fondid peegeldavad rohkem turuliikumist, kui üksiku ettevõtte käekäiku. Fonde on sektorite, maailmajagude, varaklasside kaupa palju.

Toorained

Nafta, kuld, nisu jne. Toorainete hinnad sõltuvad eelkõige pakkumisest ja nõudlusest ning geopoliitilistest ja majanduslikest teguritest. Tooraineid saad osta kas füüsilisel kujul või börsilt väärtpaberina.

Krüpto

Sellel sajandil populaarsust kogunud varaklass. Krüpto on digitaalne raha, millega saab veebis tehinguid teha ning seda ei kontrolli ükski pank ega riik. Sellel puudub füüsiline vorm ning eesmärk on võimaldada läbipaistvad ülekanded läbi mitmesammulise salvestuse ja avaliku andmeahela. Sektor on vähe reguleeritud,  maksevahendina aktsepteerib seda piiratud arv ettevõtteid. Tegemist on väga riskantse varaklassiga, võimalik on suur kasum kui ka märkimisväärne kahjum ja vara kaotamine.

Alternatiivsed varaklassid

Kunst, veinid, ajaloolised mündid jne. Vara on vähelikviidne- müümine ja on aeganõudev. Väärtus sõltub sageli eripärast ja subjektiivsest hinnangust. Alternatiivsed varaklassid pakuvad portfelli mitmekesistamist ja pikaajaliselt ka väärtuse kasvu.

Portfelli koostamine

Portfell on sinu investeeringute ja varade kogum. Varaklasse valides arvesta ajahorisondiga, millal sul on raha vaja kasutada. Siin tulevad mängu eesmärgid ja nende täpsus. Riski vähendab hajutamine ehk katseta mitmete varaklassidega, osta varasid erinevatest sektoritest ja erinevatest maailmajagudest. Aeg on investori suur sõber, pikas vaates on kõik varaklasside keskmised näidanud positiivset tootlust. 

Allikas: DayTrading.com

Esimesed sammud

Ava investeerimiskonto. See on pangas või teenusepakkuja juures avatav konto, millele saab teha kandeid investeerimiseks. Eripära- konto võimaldab edasi lükata ostu- ja müügitehingute tulumaksukohustust, konto tuleb maksudeklaratsioonis ära märkida. Maksukohustus tekib, kui oled kontolt rohkem välja võtnud, kui sinna kandnud. Sellest täpsemalt maksukoolituse blogipostituse slaididel maksukoolituse postitus.

Investeerimise sammud SEB näitel:

• Vali investeering- tutvu varaklasside riskide ja kuludega, investeeri varasse, millest aru saad
• Ava investeerimis- ja väärtpaberikonto- maksustamise edasilükkamiseks ja tehingute tegemiseks
• Alusta investeerimist- kanna raha arvelduskontolt investeerimiskontole
• Jälgi oma investeeringuid- seda saad teha SEB äpist või internetipangast

Juhendi ja tööriistad esimeseks investeeringuks leiad siit- SEB Investeerimine

Kokkuvõte

Kõige parem aeg alustada on praegu! Investeerimine on oskus, mis algab teadlikust kulutamisest ja selgetest eesmärkidest. Oluline pole täiuslik algus, vaid järjepidevus, aeg ja liitintress teevad tööd sinu eest!

Allikas: Intelligent Economist

Sõnavara selgitusi:

Tootlus – perioodi tegelik kasum/kahjum, arvestades teenustasusid ja hinnakõikumisi

Intress– kindlaks määratud tasu raha laenamise eest

Liitintress – „raha teenib raha“ efekt

Inflatsioon – hindade üldine kallinemine, selle tulemusel raha ostujõud väheneb

Ostujõud – kui palju kaupu ja teenuseid on võimalik teatud rahasumma eest osta

Tururisk – risk, mis tuleneb finantsturgude üldistest hinnakõikumistest

Meelerahufond – rahaline puhver ootamatude kulutuste katmiseks (3-6 kuu kulud)

Likviidsus – kui kiiresti ja lihtsalt saab vara rahaks muuta

Varaklass – sarnaste omadustega investeeringute rühm (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara)

Portfell – investeeringute ja varade kogum

Hajutamine – raha jaotamine erinevate varade vahel riski vähendamiseks

Õhtu üldine vibe oli aus, otsekohene ja mõtlemapanev – räägiti elust nii, nagu see päriselt on. Ka nendest teemadest, mis alati kõige mugavamad ei ole. Samas ei kadunud kuskile ka huumor ja inimlikkus, mis hoidsid vestluse kergena ja kaasavana. Publik oli selgelt kohal: kuulati huviga, mõeldi kaasa ja küsiti palju küsimusi. Just see muutis õhtu tavalisest loengust päris vestluseks.

Risk kui mugavustsoonist väljaastumine

Üks keskne mõte, mis õhtust kõlama jäi, oli üsna provokatiivne: risk ei ole alati hüppamine tundmatusse – risk võib olla ka mugavustsooni jäämine. Kui me ei julge midagi proovida, katsetada või muuta, siis riskime hoopis sellega, et kahetseme tulevikus võtmata riske.

Siit tekkis ka järgmine oluline küsimus: milliseid riske siis üldse tasub võtta? Vastus ei olnud must-valge. Rõhutati, et eriti nooruspõlves on oluline katsetada erinevaid asju – õppida, proovida, eksida ja uuesti proovida. Just läbi erinevate kogemuste tekib arusaam, milline suund päriselt sobib ja milliste riskidega tasub tulevikus teadlikumalt edasi minna.

Päris lood, päris kogemused

Nii Peep Vain kui ka Paavo Siimann jagasid õhtu jooksul oma isiklikke kogemuslugusid ning praktilisi tähelepanekuid. Mitte teooriat õpikust, vaid reaalseid olukordi elust ja investeerimismaailmast. See andis vestlusele usutavuse ja pani kuulajad mõistma, et riskide võtmine ei tähenda hoolimatust, vaid teadlikke otsuseid ja õppimist.

Mõtted, mis jäid kummitama ka pärast õhtut

Tudengid lahkusid vestlusõhtult uute mõttekohtadega: kuidas leida enda jaoks õiged riskivõtmise kohad, kuidas mitte karta eksida ja miks riskide võtmine on osa arengust – nii investeerimises kui ka elus laiemalt. Loodetavasti tuletas see õhtu paljudele meelde, et mugav tee ei vii alati kõige huvitavamasse kohta.

Vestlusõhtu sobitus hästi Tudengifondi eesmärgiga suunata tudengeid teadlikumalt mõtlema investeerimise, ettevõtlikkuse ja isikliku arengu teemadel. Suur aitäh kõigile osalejatele ja esinejatele, kes selle õhtu sisukaks ja inspireerivaks muutsid.

Kui need teemad sind kõnetavad, siis hoia kindlasti silm peal Tudengifondi tegemistel – mõtlemapanevaid arutelusid ja praktilisi kogemusi jagub ka edaspidiseks 🚀

Koolitus pakkus osalejatele põhjaliku ülevaate Eesti maksusüsteemist, keskendudes just investeerimistulu maksustamisele, investeerimiskonto kasutamisele, OÜ kaudu investeerimisele ning maksustamisega seotud riskidele ja võimalustele.

Eesti maksusüsteem: ülevaade ja arengud

Ranno Tingas alustas koolitust ülevaatega Eesti maksusüsteemi kujunemisest alates 1990ndate algusest kuni 2025. aastani. Eraldi käsitleti viimaste aastate muudatusi, nagu käibemaksumäära tõus ja mootorsõidukimaksu kehtestamine. Eesti maksusüsteemi puhul toodi esile selle lihtsus ja ühtne tulumaksumäär nii eraisikutele kui äriühingutele – haruldane nähtus rahvusvahelises võrdluses.

Investeerimistulu maksustamine: mida peab teadma?

Koolituse käigus keskenduti praktilistele näidetele investeerimistulude deklareerimisest. Selgitati, millal tuleb kasutada investeerimiskontot ja millal mitte, kuidas arvestada väärtpaberite soetusmaksumust ning millised on erinevused tava- ja investeerimiskonto vahel. Esile tõsteti ka, et investeerimiskonto tekib ametlikult alles siis, kui see on Maksu- ja Tolliametile deklareeritud.

Käsitletud teemade hulka kuulusid:

• Intresside, dividendide ja väärtpaberite võõrandamise maksustamine
• Investeerimiskonto kasutamise tingimused ja võimalikud vead
• Kahjumite arvestamine ja edasi kandmine
• Krüptovaluuta ja ühisrahastuse maksustamise erisused

OÜ kaudu investeerimine ja sellega seotud riskid

Erilist tähelepanu pöörati ka investeerimisele OÜ kaudu. Ranno selgitas, millised varaklassid sobivad paremini investeerimiskonto kaudu ja millised OÜ kaudu. Näiteks kinnisvara, väärismetallid ja kunstiteosed ei kvalifitseeru investeerimiskonto tingimustele, kuid on hallatavad OÜ kaudu. 

Lisaks vaadeldi maksudistsipliini tähtsust ja toodi esile, et hilinenud maksude korral kehtib 0,06% intress päevas, mis ei tohi ülletada võlga ennast.

Kokkuvõtteks: teadmised, mis loevad

Ranno Tingase koolitus pakkus osalejatele sisulist teadmist, kuidas Eesti maksusüsteemis teadlikult ja vastutustundlikult tegutseda. Tegu polnud pelgalt teooriaga, vaid osalejad said kaasa tööriistad, mida rakendada oma investeerimis- ja finantsotsustes.

Koolitus oli tasuta ja avatud kõigile huvilistele ning on osa TalTech Tudengifondi laiemast eesmärgist toetada rahatarkust ja praktilist finantsharidust.

Vaata koolituse slaide:

TalTech Tudengifond – tudengite juhitud investeerimisfond, mis pakub teadmisi, kogemust ja kogukonda.

Ranno Tingas viimas läbi koolitust nimega Kohting Maksudega.

Isegi Jessica oli intrigeeritud Ranno jutust

Iga kuu teeme meie fondis neli põhjalikku analüüsi erinevate investeerimisinstrumentide kohta – ja paneme need kõik mugavalt kokku sulle uudiskirja. See tähendab, et sa ei pea ise mitu tundi majandustulemusi lappama või foorumites kaevama. Meie analüüsid on tudengile mõeldud: piisavalt süvitsi minevad, aga arusaadavalt lahti seletatud. 

Uudiskiri aitab sul säästa aega ja keskenduda sellele, mis päriselt loeb. Sa saad kiire ülevaate iga analüüsitud ettevõtte või instrumendi kohta ning oskad otsustada, kas see väärib sinu edasist tähelepanu või mitte. See avardab su silmaringi ja aitab teha teadlikumaid investeerimisotsuseid.

Tudengina ei pruugi sul veel olla kindlat süsteemi, kuidas investeerimisotsuseid teha – meie uudiskiri aitab selle teekonna alguses. Saad teada, milliseid mõõdikuid ja loogikaid meie kasutame, ning seeläbi kujundad enda mõtteviisi targemaks ja teadlikumaks.

Jah, me räägime ausalt ära, kuhu Tudengifondi liikmed otsustasid investeerida ja miks. Meie portfell ei ole mingi saladus, mida peidame – vastupidi! Uudiskirjas anname lühikese, aga sisuka ülevaate, millest see koosneb ja mis kaalutlustel me oma otsuseid teeme.

Lisaks analüüsidele ja portfelliuudistele jagame ka infot meie korraldatavate ürituste ja sündmuste kohta – alates workshopidest kuni investeerimispaneelideni. Nii saad osaleda koolitustel, kohtuda teiste huvilistega ja panna teadmised praktikasse.

NB! Uudiskirjas ei jagata investeerimissoovitusi – mõtted kajastavad Tudengifondi liikmete isiklikke tähelepanekuid.

Mis asi see Tudengifond üldse on?

Tudengifond on Põhjamaade esimene tudengite juhitud investeerimisfond, mis annab sulle praktilise kogemuse investeerimismaailmast. Meie liikmed teevad turuanalüüsidest investeerimisotsusteni kõike ise. See pole lihtsalt arutelu, vaid päris tegevus päris rahaga.

Kuidas Tudengifond töötab?

Õppeaasta alguses jagatakse kõik liikmed väiksematesse tiimidesse. Iga tiim analüüsib kord kuus mõnda investeerimisvõimalust (nt aktsia või võlakiri). Kui analüüsid on valmis, tutvustatakse neid üldkoosolekul, kus kõik tiimid saavad kokku. Seal arutame ideed läbi ja hääletame, kuhu Tudengifondi raha investeerida. Kui otsus on tehtud ja investeering tehtud, algab uus analüütsükkel otsast peale.

Aga muidugi ei tähenda see, et ainult tõsise näoga analüüse teeme – käime ka koos üritustel, toimuvad koosviibimised ja muud toredad tegevused.

Milline on kandideerimisprotsess?

1. Täida Google Formsi ankeet.
   
2. Lisa lühike motivatsioonikiri – väike lahter, kuhu kirjuta paari lausega, miks sind investeerimine huvitab ja miks tahad meiega liituda.
   
3. Kui sinu vastused meile silma jäävad, kutsume sind vestlusele, et paremini tuttavaks saada. Vestlusvoor algavad kohe pärast kandideerimise lõppu ja toimuvad jooksvalt. 
   
4. Septembri lõpuks on uued liikmed ametlikult pardal!

Kandideerimine lõppeb 14. september kell 23:59.

Tule ja liitu kogukonnaga – meie usume, et kuigi raha on tore omada, on parim investeering siiski see, mille teed iseendasse.

Kui sul on küsimusi, kirjuta meile Instagramis või saada e-kiri (info@tudengifond.ee).
Aga ära liiga kaua mõtle – parimad investeeringud tehakse sageli enne, kui keegi teine ette jõuab. ;)

Õhtu keskmes oli küsimus: kuidas teha teadlikke ja rahulikke investeerimisotsuseid, isegi kui turud kõiguvad ja info üleküllus tekitab segadust? Kogenud investorite mõtted aitasid hajutada levinud müüte ja tõid välja praktilised lähenemised, mida iga alustav investor saab koheselt rakendada.

Investeerimine ei ole müstika

Vestlusõhtu üheks läbivaks sõnumiks oli see, et investeerimine ei ole vaid analüütikute pärusmaa – see on oskus, mida igaüks saab õppida. Kristi Saare lükkas ümber tehnilise analüüsi müüdi, öeldes:

„Tehniline analüüs on astroloogia meestele.“

Selle asemel soovitati keskenduda lihtsatele küsimustele:

• Kas ma saan aru, mida see ettevõte teeb?
• Kas see ettevõte on olemas ka 5-10 aasta pärast? 

Samasugust mõtteviisi jagas ka Sander Danil, kes rõhutas:

„Investeeri millesse, millest sa ka aru saad.“

Kõlama jäi ka idee, et suurimaks oskuseks pole oskus teha keerulisi kalkulatsioone, vaid oskus rahulikuks jääda ja distsipliini hoida – isegi siis, kui graafik näitab punast.

Kuidas mitte paanikasse sattuda?

Kui aktsiad langevad, võib paanika kiiresti tekkida. Kristi Saare jagas lihtsat nippi:

„Mine õue jalutama ja vaata puid.“

Kõlab naljakalt, aga mõte on tõsine – kui su investeerimisotsused sünnivad emotsioonide pealt, on ka tulemused kõikuvad. Samuti toodi välja, et investeerimine on pikaajaline teekond. Rahatreener märkis, et kui vaadata tänast kolmeprotsendilist langust viimase 20 aasta kasvukõveral, siis ei tundu see midagi märkimisväärset – pikaajalise vaatega investor ei lase end sellistest kõikumistest kõigutada.

Naised investoritena – vaikne, aga tugev jõud

Arutelus puudutati ka teemat, miks on naisinvestorite hulk endiselt väike. Samas tõi Kristi välja, et naised on tihti paremad riskihindajad ja nende portfellid on stabiilsemad.

„Kui sa juba investeerima hakkad, siis läheb juba hästi.“

See julgustus on eriti oluline noortele naistele, kes tunnevad, et see valdkond pole nende jaoks.

Tudengifond vs Investor Toomas – sõbralik võistlus

Üks õhtu oodatuimaid hetki oli Tudengifondi ja Investor Toomase portfellide tootluste võrdlus alates eelmise aasta oktoobris toimunud Tudengifondi vestlusõhtust. Kuigi turg polnud helde kummagi suhtes, olid tulemused järgmised:

Investor Toomas: +1,127%

Tudengifond: –9,59%

Investor Toomase esindaja Juhan Lang rõhutas, et ükski lühiajaline miinus ei tohiks strateegiat muuta:

„Oluline on jääda enda põhimõtetele kindlaks ja õppida igast turuolukorrast.“

Meie jaoks Tudengifondis on sellised võrdlused rohkem kui numbrid – need on õppevahendid. Need aitavad analüüsida, kust edasi minna ja kuidas strateegiaid täpsemaks lihvida. Iga langus on võimalus midagi juurde õppida.

Kokkuvõte mõtetest, mida kaasa võtta

Vestlusõhtu oli meeldetuletus, et investeerimine ei ole ainult Exceli tabelid ja tehnilised analüüsid. See on teadlik otsustamine, pidev õppimine ja oskus vaadata suuremat pilti.

Tudengina ei pea sul olema suurt algkapitali, et pihta hakata. Aga sul peab olema huvi, järjepidevus ja valmisolek eksida. Ja kui sul on mõttekaaslasi, kellega koos õppida, on see teekond palju lihtsam.

Meie missioon Tudengifondis

Tudengifond on TalTechi tudengite loodud investeerimisorganisatsioon, mis tegutseb aastast 2023. Meie eesmärk on suurendada noorte rahatarkust läbi päris praktikate: analüüside, investeerimisotsuste ja arutelude. Me usume, et parim viis õppimiseks on tegutsemine – ja just seetõttu toimuvadki sündmused nagu „Börs on tantsimiseks loodud“.

Ürituse pildid

TalTechi Tudengifond, mis oli ainulaadne Eestis ja Põhjamaades, loodi 2023. aastal Majandusteaduskonna Üliõpilaskogu liikmete initsiatiivil. Selle loomise taga oli soov pakkuda üliõpilastele ainulaadset võimalust sukelduda reaalsesse investeerimismaailma ning arendada oma teadmisi ja oskusi praktilisel tasandil. Organisatsiooni liikmed tegelevad aktiivselt turuanalüüsidega, uurivad potentsiaalseid investeerimisvõimalusi ja teevad portfelli haldamiseks strateegilisi otsuseid. Tudengifondi eesmärk on pakkuda liikmetele praktilist kogemust ja reaalset vastutust finantsmaailmas.

Kooliaasta lõpp tõi kaasa olulise muutuse organisatsiooni juhatuses. Tudengifondi algusaegadest saati aktiivselt panustanud juhatuse liikmed andsid nüüd teatepulga üle uuele värskele tiimile, et ise uutele väljakutsetele keskenduda.

Eelmisesse juhatusse kuulusid Karoliina Konno (esimees), Ivar Palk (personalijuht), Kätliin Gertrud Vilbo (turundusjuht), Mihkel Külm (turustrateegiajuht), Mia Maria Grepp (kommunikatsioonijuht) ja Olev Piirisild (partnerlussuhetejuht – jätkab uue juhatusega). Nende ametlik juhatuse ametiaeg lõppeb kuu aega peale uue juhatuse valimist.

TalTechi Tudengifondi uued juhatuse liikmed

Esimees – Alver Järv

Personalijuht – Katriin Saarep

Tudengifondi esimeheks saamine on minu jaoks suur au ja usalduse märk. Võtan oma rolli tõsiselt, et viia investeerimisharidus iga tudengini. Selleks uuendame ka põhjalikult organistasiooni sisseelamisprogrammi. Koos oma tugeva tiimiga pühendume Tudengifondi nähtavuse tõstmisele ja sisukatele üritustele, et üheskoos uutele kõrgustele jõuda!

Personalijuhi rolli näen ma kui võimalust luua struktuur ja pere, kus inimesed saavad areneda mitte ainult teadmistes, vaid ka enesekindluses ja koostööoskustes. Ma soovin panustada sellesse, et uute liikmete vastuvõtt oleks sujuv ja soe, et meie meeskonnatöö oleks toetav ja aus ning et iga liige tunneks, et nende panusel on tähendus – ka siis, kui nad seda ise kohe ei märka.

Turundusjuht – Laura Valdisoo

Turustrateegiajuht – Anders Brandmeister

Turundusjuhiks saamine tähendab minu jaoks väga palju ja olen selle võimaluse ees tänulik. Soovin senisele tugevale turundusele tuginedes rõhuda veel enam Tudengifondi kommuuni ja liikmete entusiasmi tehes kvaliteetseid pilte ja videoid. Minu eesmärk on kasvatada Tudengifondi nähtavust ja seda lisaks TalTechile veel enam ka teistes ülikoolides ning gümnaasiumites. Plaan on tekitada ka väike turundustiim

Juhatusse saamine ja liikmete poolt antud mandaat on mulle väga tähenduslikud. Soovin seda võimalust maksimaalselt ära kasutada ning anda oma panuse Tudengifondi arengusse. Minu eesmärk on jätkata turustrateegia efektiivset tööd ning muuta investeerimisprotsessid tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Pean oma tähtsaimaks ülesandeks selge ja toimiva investeerimisstrateegia väljatöötamist, mis paneks aluse Tudengifondi pikaajalisele kasvule ja jätkusuutlikkusele.

Kommunikatsioonijuht – Marten Maalt

Partnerlusjuht – Olev Piirisild (jätkab endisest juhatusest)

Tudengifondi juhatuses tahan anda hoogu juurde muidugi meie enda perekonnale, kuid soovin ka tugevdada noorte investorite kogukonda üle Eesti. Mitte lihtsalt organisatsiooni TalTechi tudengitele, vaid koht, kus ka Tartu, Pärnu ja Paide noored saavad jagada mõtteid, kogemusi ja isegi riske – koos on põnevam kasvada.

Esimene aasta juhatuses andis mulle väga palju uusi teadmisi, et kuidas enda valdkonna asjadele paremini läheneda. Uue juhatusega on plaan teine käik sisse panna ja viia ellu veel paremaid ideid, nii Tudengifondi partnerite kui ka avalike ürituste osas.

Mis Tudengifondist edasi saab?

Uus juhatus on pühendunud Tudengifondi põhiväärtustele – läbipaistvusele, kaasavusele ja ühtsele arengule. Tudengifondi tegevus on jätkuvalt suunatud investeerimishariduse edendamisele ja fondi vara väärtuse kasvatamisele. Kuigi konkreetsed arutelud ja suured strateegiakoosolekud on veel ees, on uuel juhatusel juba peas virnade viisi ägedaid ideid, kuidas Tudengifondiga järgmisele tasemele jõuda – ja need plaanid on tõesti suured!

Kuidas Tudengifondi tegemistega kursis püsida?

Tudengifondi tegemistega ja investeerimis- ning rahatarkuse teemalise haridusega kursis püsimiseks jälgi meid maililisti või sotsiaalmeedia kontode kaudu.